Posted by: Fleo | 12/06/2020

Alev Lytle Croutier “Haarem”

haarempilt

Kirjastuselt Eesti Raamat. Lehekülgi 192. Ilmumisaasta 1994.

Raamatut oli lihtne ja kerge lugeda. Ei mingeid pikki ajaloolisi ja arheoloogilisi kirjeldusi maapõue „n-pluss-kes-teab-mitmendast“ kihist leitud potikildudest ja muid sarnaseid igavaid elemente eriala spetsialistide poolt laiale ringile lihtsatele ajaloohuvilistele mõeldud raamatutest. Sellest tulenevalt – see ei ole teaduslik teos! See on lihtsalt ühe inimese kogutud materjal ning autori vanaema ja tädide jutud elust haaremis. Samuti on autor läbi uurinud palju raamatuid, alates 17. sajandist, millistes kirjeldatakse kasvõi paari sõnaga elu haaremis. Ja see on tõeliselt tänuväärne töö! Kes viitsiks ise neid killukesi otsida, ka internetiavarustest, ning siis kokku sõlmida.

Kuna tegemist on lihtsalt asjast huvitatu tööga, siis ei tasu siit otsida tervikpilti, siin on vaid killukesed haaremielust, kuigi on püütud haarata kogu spektrit.
Positiivseks pooleks pean ka seda, et raamat toob lugeja taas „maa peale“. Räägitakse naiste elust haaremis. Siin ei ole mingit ülevoolavat romantikat, armulugusid, ning ka eunuhhid on õnnetud inimesed, mitte Hollywoodi produktsioonist lihaselised alfa-isased.

Seega on see raamat silmaringi laiendamiseks ning tõeste kirjelduste eristamiseks väljamõeldud muinasjuttudest.

Tänuväärt raamat on ta ka sellel põhjusel, et Türgis keelustati haaremid 1909, mis tähendab, et elavaid inimesi, kes teaksid omast käest, mis elu haaremis elati, ei ole enam elavate kirjas. Raamatusse on aga kirja pandud natukenegi seal elanud reaalsete inimeste muljeid ja meenutusi. Kahjuks on neid aga väga vähe, sest kes meist lapsena ikka neid vanaema jutte nii väga tõsiselt kuulab. Rohkem on raamatus siiski väljavõtteid Lääne elanike meenutustest, kui neil õnnestus heita pilk haaremisse selle võretatud ja kaetud aknaorvust, või on autor teinud tõenäoliselt järeldusi maalidelt ja fotodelt, milliseid on tal õnnestunud leida. Või vähemalt mulle tundus nii, sest haaremielust ei tea ma muidugi midagi enamat, kui filmidest nähtud ja mõnest romaanist loetud.

Kokkuvõttes oli hea lugemine: ei midagi erilist, aga ka ei midagi koledat.

Meie raamatupoodi: “Vana ja Hea” raamat


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: