Posted by: libarebane | 01/06/2015

“Uuueduudised ja Malle Pärn. Mis on Internet?

Palun kohe vabandust ja ma ei tahtnud kedagi solvata, seda enam Malle Pärna, kes küsis oma artiklis – Mis on internet. Artikkel on siin.

Ma olen kahe käega poolt enamikule, mis on ülaltoodud artiklis. Jah, ma ei ole nõus mõnede väljatoodud mõtetega, kuid see on minu õigus ja artikli autorile jääb oma õigus. Ja see on hea. Ning ka Uueduudised on portaal, mis on värskendus meie nii debiilses meedias.

Kuid mis on minu mõtted?

Mis on internet minule? Ta on tööriist, mis võimaldab vähendada maailmas rumalust. Ja see ei ole öeldud ülbusest või mõnest muust minuga seotud asjaolust (ma ei eita oma rumalust). Kuid ka raamatud, filmid, teater jne. vähendavad rumalust… kuid, kahjuks on olemas “kuid”.

Minujaoks on trükikunsti leiutamine ja kasutusele võtmine suurim tsivilisatsiooni saavutus. Selle tulemusena on meie maailma arenenud selliseks nagu ta on (jah, maailm on ka kuri, kuid temas on ikkagi vähem halba, kui oli seda pimedal keskajal). Jah, me võime rääkida Aleksandria raamatukogust, Niinive raamatukogust. Kuid nad on vaid üksikud näited mida me teame, ja kus nad praegu on? Üks põles maha ja teine põles maha. Ning viimane (Niinive oma) on alles vaid põhjusel, et savi tules kivistub. Või siis see fakt – Hiina keiser tahtis alustada Hiina ajalugu uuelt lehelt ja ta lasi põletada kõik enne teda välja lastud raamatud Hiina ajaloost. Kas tal õnnestus see? Osaliselt jah. Trükikunsti levikuga see enam ei õnnestunud kellelgi.

Kuid mis on raamatud? Tööriist või idee? Raamatus on inimeste ideed. Ja need ei ole ainult head. Need on ka halvad. Nii oli seda Malleus Maleficarum, mille osalisel tagajärjel me räägime keskaja nõiajahist. Peame me raamatuid halvaks? Ei, kuna me teame, et raamat on tööriist, millega me anname edasi oma ideid. Sama on ka internetiga. Internet on võimalus edasi anda oma ideid paljudele ja tulevikus kui me internetti (ACTA, SOPA jne) ära ei solgi, siis kõigile. Kes seda muidugi tahavad. Nii, internet on tööriist ja interneti piiramisega me võtame vaid inimestelt võimaluse kasutada tööriista, me ei pane teda mõtlema teisiti. Nagu ka see, et meil on võimalik oma mõtteid edasi anda väljaspool “debiilmeediat” ja Uueduudised on selleks heaks näiteks. Kuid ka internetis olevad asjad on sama ohtlikud, kui oli seda Malleus Maleficarum ja võib öelda, et suuremgi veel. Kuid selle taga on inimesed. Ja me peame alustama inimestest, mitte internetist. Sellest peab arusaama. Ja sellest arusaamiseks on internet võib olla parim vahend 🙂 .

Ja ma müün raamatuid – mõnikord on tunne, et ma olen Jahve Templis rahavahetaja…

Mängud… ma ei poolda konsoole. Viimane on minu arvates vaid televiisori käepikendus. Mul on tülgastus televiisorist, mis annab sulle võimaluse vaid vaadata nn “rahakamate” firmade toodangut. Televiisoris, kui endas puudub vabadus. Ma ei saa valida seda mida ma tahan vaadata. Internetis on see võimalus mul olemas. Sellepärast ei meeldi mulle ka konsoolid. Subjektiivne arvamus, ma olen sellega nõus. Ja ka seda, et konsoolimängud on kallimad kui on seda arvutile mõeldud mängud. Ja ise komplekteerida arvutit – mida veel tahta? See on nagu vanasti, poisid mängisid nõukaaegsete komplekteeritavate mänguautodega. See oli nagu lego, aga metallist. Jep, tänapäeva arvutid on kallid ja ma arvan, et paljud tänases Eestis ei taha 10 aastasele poisile 500eur-se arvutit lõhkuda anda. Kuid kui ka pereisa on sellest huvitatud, siis mis veel võib olla kihvtimat, kui isa ja poeg panevad kokku oma esimese arvuti. Ta nõuab väheseid teadmisi ja internet on täis igasuguseid õpetusi 🙂 .

Minu arvuti kasutamise staaž on juba 20 aastat, samas olen ikka veel kasutaja tasemel. Pole olnud vajadust õppida enamat, sest kõik on olnud alati valmis. Esimese arvuti lasin kokku panna oma sõbral itimehel, kes järgnevatel aastatel lahkus Eestist ja ma jäin üksi oma arvutiga. Peale mõningaid jamamisi hakkasin arvuteid ise kokkupanema, iseendale muidugi. Kui midagi valesti tegin, siis olin ise süüdi. Ka tööl oli alati vajadus kasutada arvutit ja nii ta läks. Tööl ja kodus. Ma pidin tööl õpetama uusi töötajaid arvutit kasutama. Mis oli mulle abimeheks – mängud. Ma lihtsalt panin oma arvutile peale mängu Doom ja palusin uuel töötajal paar tundi mängida. Mängides said selgeks kõik nupud ja funktsioonid. Lõpuks ma lubasin ka töötajatel mängida arvutiga omast vabast ajas. Arvutid olid kallid ja kõikidel polnud võimalust osta endale koju arvuteid. Aga tööl oli ta muutumas juba põhiliseks töövahendiks.

Mängude vastu on võideldud juba kaua, alates esimestest päevadest peale kui nad ilmusid. Suurem vastupanu käib hooti. Mingi tegelane arvab, et ta saab kuulsaks ja rikkaks sellega, et proovib tõestada mängude hukatuslikust. Hetkel on ka käes see periood, kus sellest räägitakse palju. “Esimese maailma” feministid on mängud kilbile tõstnud ja proovivad oma ideid tõestada. “Esimese maailma” feministid ja nende rikaste beibede arvamus mulle korda ei lähe. Nende ideedel puudub aluspõhi, mida on juba korduvalt tõestatud, ja just interneti kaasabil. Kui huvi on võib toksida googlisse “gamergate” ja leida selle kohta palju informatsiooni.

Kui mängud oleksid ohtlikud, siis oleks koolitulistamisi rohkem. Ja Eestis seda pole olnud, sest see juhtum (mis on vist peale “Estonia” hukkumist meie suurim tragöödia – laps tõstab relva teise inimese vastu) millest kõik räägivad oli koolis tulistamine. Kus üks isik tappis teise ära. Ja see ei ole nn “murica” koolitulistamine, kus isik läheb relvadega kooli ja tulistab kõiki ilma mingi valikuta (mida seostatakse oma mõttevõimetuses jällegi arvutimängudega, kuigi tegemist on vastuoluga ameerika ühiskonnas – reaalsuse ja nn “ameerika unelma” vahel). Kuigi iga selline juhtum kus laps võtab relva ja laseb kellegi maha on õudne. Sama õudne kui meie maailmas toimuvad sõjad, mõrvad ja vägistamised. Koolitulistamise seostamine mängudega on sama vägivaldne, kui tõestada, et maailmas olev näljahäda põhjuseks on leiva puudumine maailmas.

20 aasta jooksul, mil ma olen arvutimänge mänginud, pole ma tapnud kedagi. On see asjakohane? Jah, sest väidetakse, mängud teevad sind agressiivseks. Mind teeb hetkel agressiivseks meie valitsus, kes mind ei taha kuulda võtta ja ta ei usalda minu arvamust. Minu arvates on see ohtlikum kui see, et ma tapan virtuaalseid mehikesi arvuti ekraanil. Me teame mis juhtus peale Prantsuse revolutsiooni, peale Venemaal toimunud revolutsioone. Aastateks olid mõlemad riigid valatud üle terroriga. Pakkuda leiva asemel rahvale kooki on väga ohtlik, sellest ei võida keegi.

Ei saa öelda, et mängud ei ole ohtlikud ebastabiilsetele inimestele. Elu on ohtlik ebastabiilsele inimesele. Iga naabri öeldud sõna on ohtlik, iga film, iga ajalehes öeldud sõna on ohtlik. Ainuke võimalus nende inimeste vastu on meie korrakaitseorganid ja meie enda empaatia võime. Me peame neid inimesi aitama, nii nagu meil selleks võimalusi on.

Me võime tuua näiteks pornograafia – kui palju on porno kättesaadavus vähendanud seksuaalpervertide soovi viia täide oma ebardlike mõtteid ja just päris elus? Ta ju teab, et see on ohtlik – ta võidakse kätte saada. Ta teab, et pornoga end rahuldades on talle endale turvalisem, kui teha seda pärismaailmas. Me ei räägi pedofiilidest. Siin on vajadus olla jäik. Ja jälle – internet ei ole siin süüdi, ta on tööriist. Viimane skandaal BBCs näitab, et süüdi ei ole mitte keegi muu, kui inimene. 20 aastat kuulus telereporter ahistas, vägistas lapsi. Kas tõesti tegi ta seda salaja? Kas tõesti keegi ei teadnud?

Või teine näide – Inglismaal ühes regioonis vägistas ja sundis prostitutsioonile noori tüdrukuid migrantide jõuk.  Kohalik võim ei astunud vahele kuna see oli “poliitiliselt ebakorrektne”.

Kas see oli mängude süü? Jätame selle…

Ka see on õigustus internetile, et ma sain lugeda Malle Pärna artiklit. Internet annab võimaluse oma mõtetega astuda vastu propagandale massimeedias. Me saame luua alternatiivseid uudiste kanaleid nagu on seda Uueduudised, Nõmmeraadio jne. Meile ei saa enam nii lihtsalt kärbseid pähe ajada, muidugi kui me seda ise ei taha. Selleks et seda mitte tahta, tuleb osata mõtelda. Aga see on juba hoopis teine teema 🙂 .

Ja ma kirjutan seda blogi oma ilusas aias; ma vahetaks kõik oma arvutid ja interneti, et siin istuda ja nautida seda ilu enda ümber – natuke rohkem, kui Jumal mulle selleks õigust on andnud.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: