Posted by: libarebane | 27/10/2014

“Koolitulistamine ammide juures ja Gamergate 2”

P1090450“Ka mul on kahju,” kiitis tundmatu silma välkudes takka ja jätkas: “Aga mind vaevab hoopis teine küsimus: kui jumalat ei ole, kes siis, küsin ma, juhib inimese elu ja üldse korraldab kõike maa peal?”

“Inimene ise juhibki,” kiirustas Bezdomnõi vihaselt vastama sellele, ausalt öelda mitte just väga selgele küsimusele. 

“Andke andeks,” kostis tundmatu leebelt, “aga selleks et juhtida, peab ometi olema täpne plaan mingi vähegi pikema aja peale. Lubage küsida, kuidas saab inimene juhtida, kui tal ei ole võimalik koostada mingit plaani isegi naeruväärselt lühikese aja peale, ütleme näiteks tuhande aasta peale, rääkimata sellest, et ta ei või pead anda isegi oma homse päeva eest?

“Tõepoolest,” pöördus tundmatu nüüd Berliozi poole, “kujutage näiteks ette, et teie hakkate juhtima, korraldama teiste ja enda asju ja saate sellest alles maigu suhu ning äkki selgub, et teil on… kheh.. kheh… kopsusarkoom…” Siinkohal välismaalane naeratas magusalt, nagu pakuks mõte kopsusarkoomist talle lõbu. “Jah, sarkoom…” kordas ta kõlavat sõna, pillutades silmi nagu kass päikese käes, “ja teie juhtimisel on lõpp””

“Meister ja Margarita” – Mihhail Bulgakov; Eesti Raamat, 1968 – tõlkinud M. Varik ja J. Ojamaa

On juhtunud taas õnnetu sündmus. Nii tuttav – USA koolitulistamine. Täiesti seletamatu ja õudne. Ja miks ma sellest räägin? Ja siin mängunurgas? Mis seos on sellega minul või sellel blogil. Väljaarvatud kaastunne kõigile, kes selle juhtumiga on haiget saanud. Kaastunne ka neile, kes on haiget saanud siin Eestis, meie koolitulistamise juhtumiga.

Kahjuks kuulub see lugu siia. Ja just sellepärast, et koolitulistamisega on seotud noored inimesed. Ja üldise arvamuse järgi noored inimesed mängivad arvutimänge ja on nende otsese mõjutuse all. Ehk siis sellised nagu on mängud, on ka selle noore inimese tulevik. Nagu midagi peale vägivaldsete arvutimängude poleks selle noore ümber olemas ega sellepärast ka tähtsad. Ei kodu, kooli ega muud reaalses maailmas ümbritsevat. Ning hetkel kus käib arvutimängude maailmas mängijate, ajakirjanduse ja soo aktivistide vahel sõda, siis koheselt tõusevad ka sellised kurvad juhtumid kellegi kilbile. Ja üheks selleks oli Anita Sarkeesian, kes koheselt peale tulistamist tõstatas üles meeste ja poiste masstulistamiste juhtumite seost vägivalla, seksisimi ja mehelikkuse toksiliste ideedega. Milleks? Mis oli ajendiks? Ning kuidas saab koolitulistamist siduda vägivalla, seksismi ja meestemaailma “värdjalikkusega”? Enamik koolitulistajaid tapab end peale juhtunut ise ära. Milleks? Kui nad on vägivalla ja seksismi küüsis? Mõistatuslik suhtumine vägivaldselt ja seksistlikult inimeselt. Jah, 98% koolitulistajaid on mehed. Kuid kas selle faktiga saame näidata näpuga meeste poole, kui hukka läinud soo poole? Kui vaadata wikist “school schootings” ja seda riikide lõikes, näeme me eripära, et koolitulistamise juhtumeid on kõige rohkem (ja väga rohkem) USAs – on see järsku mingi märk? Mingi seletus sellele nähtusele? Et USAs on kodanike süsteem rohkem seksistlik, vägivaldne ja ainult meeste poolt “vääralt”juhitud? Kas Anita tahabki just seda öelda ja tõestada? USA on rohkem ohtlik, kui on seda islami maad?Või jällegi on siin tegemist tema võitlusega raha ja tähelepanu üle? Ja ta tahab seda tulistamist siduda oma hetke situatsiooniga? Mis ei ole just meeldiv.

Ma ei saa sellest aru. Lihtsalt ei saa aru. On olemas inimesi, kes pärast suuri õnnetusi välja ilmuvad ja hakkavad näpuga näitama. Omamata mingeid tõendeid või loogilisi seletusi. Lihtsalt kasutades ära emotsioone leida süüdlane, kelle hävitamise protsessis, siis kasu teenida. Järjekordne nõiajaht?

Ja soo aktivisti ja entusiastid. Ma olen elanud Nõukogude Liidus, mis oli suur eksperiment. Ja see kukkus läbi. See kukkus läbi, mitte sellepärast, et idee oli halb või ideoloogia vale. See kukkus läbi inimeste pärast. See ei ole nii lihtne – sundida kõiki mõtlema ühtemoodi nagu sa seda tahad. Ning isegi kui soo aktivistid võidavad, ja tuleviku mängud on nagu ideaal raamatutest välja lõigatud “õige” mehe ja “õige” naise kuvand, ei ole tulemus erinev Nõukogude Liidu eksperimendist. See kukub läbi, isegi kui idee ja ideoloogia on õige. Jah, me võime hukkuda selle eksperimendi käigus. Kuid see hirm on meil alati kaasas. Mõnikord me nimetame seda surmahirmuks.

Eelmine nädal möödus GamerGate´ile töökalt. Debiilmeedia, sry MassMeedia süüdistas mängijaid nii jagu jaksas. Süüdistused olid ikka ühed ja samad – mängijaid kui sellist klassi pole olemas ja ta on muutunud juhukasutajate massiks, kes ei vääri muud, kui soo aktivistide juhtimist, ilusama ja kaunima tuleviku nimel. Ja nagu ikka puudus debiilmeedial huvi süvenda vastaspoolele ja sellised sõnad nagu “dorito Pope” jm, vaid tekitavad piinliku vaikuse, nagu oleks keegi pahahaisu lasknud. Samas tõstetakse igat ähvardust soo aktivistide vastu, kui ülimat kuritegu inimsoo vastu ja süüdlane on alati GamerGate. Kuigi GamerGate, kui organisatsiooni pole olemas ja tal pole ei vasakut ega paremat tiiba.

Mis minule kogu selle GG ümber toimuva juures meeldib, on see, et alternatiiv meedia on hakkanud õitsema. See on lausa vapustav, milline professionaalsus on nn “põlve peal” tegijatel. Ma olen isegi mõelnud – järsku on see arvutimängudest? Järsku on see, et sa ei istu lihtsalt õhtud läbi mingil sohval ja ei lase telekal oma ajusid pesta, vaid sa osaled interaktiivses meelelahutuses, kus sa pead mõtlema. Ehk siis see kurikuulus aju kasutamine otstarbe kohaselt. Aju ju nagu iga inimese osa nõuab tegelemist? Onju? Tark inimene ei ole sündinud targana – ta on õppinud targaks, ehk siis liigutanud oma hallimassi nagu treenitud inimene oma lihasmassi. Ja kuna televisioon ei nõua tänapäeval enam ajukasutust, siis on ju arvutimäng selleks õnnistajaks meie homo sapiensi edasiseks liikumiseks kõrgustesse? Või mis?

Ja mida mina mängin hetkel? Nagu ikka ei saa ma lahti GW2st. GW2 on läbinud uue WWW turniiri. Meie server sai haledalt peksa. Paistab, et GW2 WWW elushoidmiseks tuleb kuidagi servereid ühendada. Ei saa olla nii, et 50 mängijat peavad kogu nädala võitlema 200 mängija vastu. See on frustreeriv. Ja mitte selle 50 mängija seisukohalt, vaid just selle 200 mängija. Ma võin telekat vaadata, kui et mängida “god mode”peal. Sest see on tõesti igav – võitta igakord. Lahedam on pingelised mängud ja võrdse, või siis natuke tugevama vastasega. Kõige suurem kaotus on võit! SIC!

Aga ma loodan, et GW2-e mänguinsenerid teevad oma töö lõpuks hästi ja see osa (WWW), mis mind huvitab, muutub rohkem probleemide vabamaks. Ja, uut WWW mappi on vaja. Vanad on juba ära tüüdanud.

Plaanin siiski võtta ette lõpuks Diablo III ja Wolfenstein-is tappa ära viimane boss (kuu aega ootab juba oma hukku). Destinyt pole plaanis osta – boikott ja täielik, kuni nad seda mängu koos nende kõigi DLC-ga müüvad 10 taala eest :). Mul kannatust oodata on. Minu raha te nii kergesti ei saa.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: