Posted by: libarebane | 23/09/2012

“GW2… viimane AAA MMO… doktorid on lahkunud”

Ei tohi kunagi ära unustada oma juuri, kust tulen, eriti arutlustes mida iseendaga pean. Olen läänemaailma sünnitis ja üks osa minu elust ilmestab maailmalõpu ootus. Ta on alati tukslemas kusagil kuklas. Pole ühtegi maailmakorda, ühtegi valitsust, mis ei mädaneks lõpuks korruptsiooni mädasooks, olenemata kui pühade ideedega on nad alustanud.

Minu (lääne) maailm on lineaarne – igal asjal on algus ja lõpp. Läänefilosoofia nurgakivi. Sünd – surm, revolutsioon – revolutsiooni uppumine omaenda verre jne. Ning selle asemel, et visata prügikasti kogu see kupatus, proovin uuesti ja uuesti luua paremat maatriksi, lootusega et see on parem kui eelmine. Ning ma ei saa aru, et küsimus ei ole enam täiuslikuma süsteemi otsimisest, vaid kogu lineaarse maailmavaate mõttetusest. Ja kogu see lineaarse süsteemi parendamine on toonud mulle lõppude lõpuks vaid hirmu, et homme kukub mulle meteoriit pähe.

Nii on see ka minu arvamus mängudevalmistajatest. Sest olgu nende ideaalid alguses kui tahes üllad, tasandub kõik lõpuks äriks. Eriti kui mänguvalmistaja väike kollektiiv ühineb suure korporatsiooniga. On juhtunud seda Biowarega, Blizzardiga jne. Kas see on halb? Mõningas mõttes jah.

Mängustuudiod toodavad “mänge” ja nende poolt valmistatud mänge võime nimetada siis “toodeteks”. Kuna “toodete” valmistajaid on palju, siis peavad nad erinema millegi poolest teineteisest. Kõige arukam on vist valmistatud tootes olla teistest natuke erinev, natuke parem, natuke uuenduslikum,  jne… Kuid millised muutused on toimumas täna? Ühinemistel suurte korporatsioonidega muutub ka poliitika. “Toote valmistamise” juurde on lisandumas selline osa nagu “toote müümine”. See on täiesti loogiline ju? On ikka? Kui “toote müümine” on muutunud sama tähtsaks, kui “toote valmistamine”? Ning ka see, et korporatsiooni eesmärk on müüa võimalikult rohkem, kuid võimalikult väiksemate kulutustega. Ja see teeb asja keerulisemaks. Kas toota midagi “erilist”, mis tähendab koheselt ka “kulukat”, või hoopis turustada toodet “õieti”, mis peaks olema odavam? Ning korporatsioonid on vastutavad mitte mängijate ees, vaid nende üritustesse investeerijate ees. Ja enamikul juhul ei ole “investeerija” sama isik, kui “mängija”. Ja selleks, et müüa “mängijale” oma toodangut, on lubatud kõik (sealhulgas “odavamad” on primaarsemad) võtted. Ning “toote” enda kvaliteet on muutumas teisejärguliseks.

Miks ma seda räägin? Ma püüan endale seletada ära, mis toimus GW2 väljalaskmisega. Miks oli jälle põhiküsimuseks, kas GW2 tapab ära WoW-i? Miks Blizzard avaldab lisaosa-eelse patchi oma mängule just GW2 avaldamise päeval? Ning miks ma kardan, et GW2 on üks viimaseid suuri MMOsid, mis toovad mängijatele midagi “uut”.

Arutlused, kas GW2 avaldamisega väheneb WoW mängijate hulk? Kuidas läheneda sellele küsimusele? Kas GW2 on parem WoWist? Saan ma õieti aru? Ja kes selles süüdi on? WoW või GW2? Kui juhtub, et tõesti WoW mängijad liiguvad edasi GW2te, siis on selles süüdi ikkagi vaid WoW ja selle mängu valmistaja Blizzard. GW2ga pole siin midagi pistmist. Ehk siis Blizzard ei ole suuteline olnud hoidma oma mängijaid oma mängu juures. Ja küsimus, kas mõni uus mäng vähendab selle või tolle mängu mängijate hulka, on vale. Mänguvalmistaja ise on süüdi, et tema valmistatud MMOd ei taheta enam mängida. Tootja on ise süüdi, et tema “toodet” ei osteta. See tähendab, et “toode” on lihtsalt ajast mahajäänud/ei täida lubatut. See et WoWi mängijad hakkavad mängima GW2e on tagajärg, mitte põhjus.

Selle liigutusega on Blizzard mulle ära seletanud, et neile on tähtis “müüa”, mitte “toota”. Ning mina kui “ostja” ei taha, et mind “turundatakse”. Mind huvitab “toote” kvaliteet, mitte selle juurde kuuluv “turundus”. Ma ei loe Blizzardi liigutusest midagi muud välja. Mida neil karta on? Nad on ju loonud edukama MMO läbi ajaloo ja ka tulusama (vist).

Ning ma jõuan kurvema osa  juurde ja ka Bioware doktoriteni.

Miks ma arvan, et GW2 on viimane suur MMO, mis tuleb välja uute kontseptsioonidega? AAA MMO valmistamine ei ole lihtne. See on kulukas ettevõtmine nii rahaliselt, kui ka ajaliselt. Keskmine valmistamise aeg on 5 aastat ja rahasumma selle valmistamiseks peab sisaldama palju nulle. Kuna aeg on pikk, siis on risk ajast mahajääda. Tehnika areneb, täna jõus olevad standardid on homme iganenud tehnoloogia. Mängude tasuvus on alati riski all. Ja siin jõuan jälle turunduseni. Mängu valmistamise eelarvest peab osa minema turundusele. Kuid ka turundus ei ole odav lõbu. Reklaamid massimeedias, “arvamusliidrite” arvamuste ostmine, mängudesse sisseseatud “müüginipid” jne. See kõik tõstab eelarves turundusele mõeldud osa kõrgeks. Ja õige turundus toob alati rohkem kasu ja väiksemate kulutustega, kui seda iial võib tootmisest loota. Ma ei ole kindel, et korporatsioonidele on enam kasulik midagi uut ja revolutsioonilist luua (kuna sa ei tea kas ta töötab või ei), selle asemel kasutatakse räigemaid “turundus” nippe ja proovitakse minna kindla peale, müües “vana” värske lähenemisega. Ja see kõik viib stagneerumiseni. Ja kahju on sellest, et kõige mängitav MMO on 2004. a. avaldatud mäng (WoW).

On see seletus ka Bioware doktorite lahkumisele? “Lubatud paradiisi” asemel on toimunud vaid ühe hea asja tasandumine “tavaliseks äriks”? Lootusetus?

Kuid ma tõesti siiski loodan, et minu arutlused on alusetud (et tegemist on vaid minu maailmalõpu hirmuga). Et ikkagi leitakse “turunduse” ja “toote arenduse” vahele võrdsus. Üks ei saa ilma teiseta olla. Kuid kui turundus võidab tootmise, siis on tegemist lihtlabase pettusega. Ma ei taha, et turunduse spetsid ütleksid mänguvalmistajatele, et tehke midagi odavat, küll me ta kasumiga maha müüme.

Mis on aga GW2ga? Mäng ise on järg GW1-le. Mis ei tähenda aga, et ta võtaks kõik oma vanemalt vennalt. Tegemist on uue mänguga. Olen osalenud nüüd paaris mängu testimisest (nn beetas) ja ka ostnud mängu enda ära. Põhjus? Ma arvan, et GW2 on oma uuendustega natuke värskust puhunud MMO maastikule.

Esimene mis silma hakkab on graafika. Nii karakterid (liiga ilusad, muide) kui ka ümbritsev mängu keskkond on fantastiline. Daniel Dociu, kes juhtis kunstnike rühma, on saanud hakkama millegagi, mis on tõesti meeldejääv. Ei liiga realistlik, ei multikatele sarnanev. Minu jaoks on vist tähtis, et keskkond kus ma mängin oleks mugav. Vaatame kui ilus see mäng tundub nii aastakese pärast.

Loost endast polnud mul mingit aimu. Kuna ma ei ole mänginud GW1, siis ei tea ma praktiliselt midagi. Siiani (olen lvl. 61) võin rahuldusega öelda, et lugu on okay. Arvatavasti ma süvenen tõsiselt loosse alles pärast teise karakteri loomist. Hetkel on kõik nii uus ja segavaid faktoreid on palju. Näiteks see, et mängus on palju vigu, mis nõuavad parandamist. Lihtsalt ta on toores. Pole see aga mitte kaugeltki haruldane tänapäeva MMOde esimestel kuudel (jätame Rifti välja).

Mängu dünaamika.

Sa ei pea jooksma kuhugi linna/külla/tallu ülesannete järgi ja pärast tagasi. Saad enamikul juhul kõik teepeal ära aetud. Saabudes mingisse tsooni, saad ülesanded ja kui nad lahendatud on, siis saad ka kohe oma nänni kätte. Miks seda teistel mängudel ei ole?

Sa ei pea oma karakterit kivikujuna seisma jätma selleks, et vaenlasega võidelda. Asi on isegi nii, et sa ei tohigi jääda seisma võitluse ajal. Sa pead oma mängitavat karakterit hoidma liikumises, et ellu jääda. Klaviatuuri täht “v” aitab sind ka eemale hüppamast igast rünnakust. See on nii ja naa. Mängus pole võimalik automaatselt vaenlast tabada, sa pead vähemalt osaliselt tema poole olema. See toob kaasa selle, et liikudes, sa ka tulistad rohkem mööda. Nii et vahetevahel on kasulikum lihtsalt seista ja põmmida vaenlane vastu maad. Muidugi on palju muid võimalusi. Ma ei eita seda. Kuid mulle tundub, et selle liikumise ja seismise vahel peab olema arukas tasakaal.

Kõik tegelased saavad end ravida. Ehk jõuame nn “holy trinity” küsimuse juurde. Tava MMOs on mängimise põhiplaan: esimese mängija ülesanne on, et kõik vaenlased ründaksid ainult teda (tank), teine mängija peab esimest mängijat elushoidma (healer) ja kolmas mängija (DPS) on siis tegelane, kes peab vaenlase kiiresti ära tapma. GW2s see süsteem ei kehti. Kõik võivad end ravida. Millega siis on püütud muuta hetkel “mainstreame” mängu dünaamika ülesehitust. Sest “dps”-e on alati jalaga segada olnud. Kõigile kes on mänginud MMOsid teavad, mis tähendab tunde oodata, et leida oma gruppi “healerit” või “tanki”. Või mida teha kui sinu löögirühmas olevad “dpsid”, “healerid” või “tankid” osutuvad draamakuningannadeks. Nüüd on vaid vaja leida mängijaid, kes oskavad mängida. Pole vahet millist karakterit ta mängib. Kuidas jääb “tankimisega”? Kas kõik tegelased ka “tangivad” vaenlast? Kuidas toimub see väiksema “kaitsega” mängijate puhul (light, medium, heavy armori mõte?). Mängides ma ei saanudki sellest aru… Kuna ma ise mängin “dps” klasse, siis bossidega ma vastakuti ei läinud. Mida ma märkasin aga oli see, et kogu see dünaamika on vist natuke vigane. Ma ei saa lihtsalt aru, mida ma tegema pean, et vaenlane mind rahule jätaks. Mingil hetkel võin rahulikult ainult seista, kuid mind rünnatakse ikkagi. Täitsa võimatu. Nagu arvutile oleks käsk antud, et reaalseid mängijaid tuleb kohe rünnata. Mis sellest kõigest saab, näeb tulevikus.

Sa ei pea kaklema teiste mängijatega oma saagi pärast.

Oli see vist kõige rohkem WoWis, kus selleks, et saada mingit vajalikku jullat pidid tapma ära 1000 mängus olevat vaenlast. Ja kui sa ei olnud ainuke, kes sellega tegeles, siis olid sinu konkurendid ka kaasmängijad. Kes saab esimesena vaenlasele pihta? Kuna, kes esimesena vaenlast puudutas, sai ka tasu tema tapmisest. GW2 seda ei ole. Kui tapad koos teise mängijaga sama vaenlast, siis saate mõlemad ka selle eest tasu. Nii lihtne see lahendus ongi. Ei mingit draamat. Sama põhimõtet võib leida mängus palju.

Muutuv maailm.

Mänguvalmistajad on reklaaminud, et GW2s toimuvad sündmused mõjutavad maailma kus sa mängid. Vabastad näiteks küla pahadest ja ta jääb vabastatuks selle ajani kuni uued pahad end kogunud ei ole ja uuesti ei ründa. Mis aga võib-öelda, et juhtub alati. Ja siin on mängijate otsene kohus hoida maailma muutumast halvaks. Kahjuks see ei ole võimalik. Kuna mängijad liiguvad alati madalamate tasemete maailmadest kõrgematele tasemetele. Ja GW2e muutuv maailm sõltub mängijate enda panustest, mis aga tähendab, et nn dünaamiline maailm jääb lõppude lõpuks alati samaks. Maailm on vallutatud pahadega, kuna kõik head on kusagil teises kohas. Kaua sa ikka ühte ja seda sama küla vabastad? Siin ma kõhklen natuke selle dünaamilise maailma üle. Kuid lahendus, et maailm ei muutu lõplikult sinu tegevuse tagajärjel, on siiski parem lahendus, kui viia mängijad vastavas tsoonis erinevatele (ajaliselt) tasanditele ja nad üksteisega ei saa suhelda. Kuid see on vaid minu arvamus.

Üks mis on alati hoidnud tagasi mängijate tagasipöördumisele mängumaailma algustsoonidesse on muidugi mängitavate karakterite areng. Tavaliselt alustatakse karakteriga tasemel 1 ja siis saades ülesannete lahendamisel punkte areneb su tegelane järgmistele tasanditele. Ehk siis number 1st kuni 50ni või siis kuni 80ni.  Lihtne, sinu karakteri progress liigub üles (lineaarne, ma tean!). Maailmad kus sa oma karakterit edasi arendad on siis ka numbriliste suurustega ära märgitud. Näiteks maailm kus kõik vaenlased on tasemel nr. 1-10 ja see tähendab, et sinna oodatakse mängijaid kes on tasemel 1-10 jne. Ja siin ongi mure, kui kõik mängijad (enamikus mängudes on suurem osa mängijaid siiski ühel ja sama ajal alustanud) on juba lõpu tasemel (näiteks tase 80), siis maailmad milles on vaid 1-10 vaenlased nende jaoks liiga madalad. GW2 kahes on sinu tasand seotud maailma tasandiga. Oled lvl 80, ja lähed 1-10lvl mõeldud maailma, siis koheselt langetatakse su lvl. vastavusse tsooniga. Huvitav lahendus, ja peab märkima, et see töötab. Mäng on huvitavam.

Maailm maailma vastu. Vale, maailm – maailma – maailma vastu (WvWvW).

MMOs mängivad mängijad serverites. Iga server võimaldab hoida teatud hulka mängijaid. Ehk siis MMO on programm, mis on paigutatud serverisse ja kuhu saavad mängijad sisse logida. Nii lihtne see ongi. Kuna servereid on palju, siis saab neid omavahel võitlema panna. See, et seda saab teha GW2-s, ei ole uuenduslik nähe. Seda on saanud teha ka muudes mängudes.  Kuid GW2 on  3e serveri mängijad kokku viidud (mis ei uuenduslik, kuid harv nähe). Ning loonud eraldi maailma, mis koosneb kolmest alast. Igal serveril on oma ala, mida nad peavad kaitsma teiste serverite mängijate vastu. Ja ka tegelema teistele serveritele kuuluva ala vallutamisega, kui muidugi kaitsmisest aega üle jääb. Maailm ise on täis kindlusi, looduslikke tõkkeid jne. Ehk täiuslik strateegiline maailm sõjapidamiseks. Sul on võimalik kasutada kõiki ajalooliselt “pärismaailmas” kasutusel olnud kindluste ründe ja kaitse sõjariistu. Ma ei ole eriti kunagi olnud huviline mängijate omavahelisest võitlusest (PVP). Kuid WvWvW on haaranud mind täiega kaasa. Kuna maailm on suur, siis on see andnud ideaalse võimaluse kasutada erinevaid strateegiaid. Ja kui võib arvata, et võidab see kellel on rohkem mängijaid, siis see ei olen nii. Võidab see, kes on kavalam ja organiseeritum. Oleneb muidugi mida võiduks nimetada. Mina nimetan võiduks sellisel juhul rahuolu taset oma vabaaja kulutamisel. Pole midagi meeldivamat, kui sa näed kuidas sinust 30-40 mängijat ülesõidavad ja sa püüad peatada suuri inimmasse, kes just ründavad kindlust, mille müüridel sa parajasti istud. Näiteks olime Fleo ja Dasriniga väikeses grupis, kes vallutas kahe vaenlase omavahelise kakluse ajal terve kindluse. Kaks suurt sõjaväge said kokku ühe kindluse juures ja unustasid täielikult kindluse vallutamise, mille juures nad parajasti võitlesid. Meie serveri väike rühm, kusagil 7 inimest, hiilisid tasakesi värava juurde ja ma  ehitasin üles väravarammija ning me napsasime kindluse endale. Pärast vaatasime suurt lahingut juba vallutatud kindluse müüridelt. Selleks ajaks kui arusaadi, mis juhtunud oli, oli vaenlastel juba võimatu meid kindlusest välja suitsetada. Muidugi oli ka halvemaid sündmusi, kus mingi kindluse ründamisel meid ründasid vaenlased küljelt. Mis oli meile täiesti ootamatu, kuna arvasime, et kõik kaitsevad kindlust. Meist sõideti üle nagu muruniidukiga jne, jne, jne…  Samas oli ka just WvWvW-ga kõige suuremad probleemid. Kuna serveris on kordades rohkem inimesi kui WvWvW-s saab osaleda, siis võimalust mängida teiste serverite vastu pead ootama pikas järjekorras. Järjekorrad olid osades serverites kuni 4 tundi. Kui su aeg mängimisele on piiratud, siis pead sa sellest osast mängus loobuma. Ma võin tuua vigu ja probleeme edasi. Kuid see ei ole tähtis. Tähtis on see kuidas need likvideeritakse ja kuidas ma võtan asju mida muuta ei ole võimalik. Ehk siis mõnda viga lihtsalt ei ole võimalik muuta, muutmata kogu mängumehaanikat. Ja siin peavad mängijad tegema kompromisse. Ja kuidas õnnestub WvWvW on ka GW2 edu kinni. Sest WvWvW on GW2 nn “endgame”. Ja see on just see osa mängust, mis hoiab mängijaid mängu küljes kinni. Vähemalt mind. Ma ei viitsi “raidida” teha korduvaid ülesandeid jne. Kui GW2 saab WvWvW lõpuks tööle ja uuendab maailmu piisava kiirusega, siis mängin ma seda mängu väga pikalt.

Lõpuks – mängu raskusaste.

Mäng on raske, kui tahad seda üksinda läbi mängida. Nii mõneski osas sa pead ootama, et keegi sulle appi tuleb. Muidu on tunne, et jookseksid peaga vastu seina. Ja kõik vead mängumehaanikas teevad selle veelgi jubedamaks. Kuid kui ta oleks kergem? Arvatavasti poleks ma teda ostnudki.

Kuid ikkagi on GW2 kõike muud kui tava MMO. Mängus on palju uuendusi ja need uuendused panevad mõtlema. Kas nad on vajalikud? Kas need uuendused jäävad? GW2 on suutnud tõsta latti ülespoole kogu AAA MMO-dele. Ma loodan, et isegi kui GW2 läbikukub, paneb ta natukenegi mänguvalmistajaid mõtlema. Kas me saame kõike äriks ümber lüüa? Kas meie läänemaailmas on parim (“parim” ka koheselt määrab ära, et ta on tõesem) usk see, mis müüb rohkema arvu oma usku tutvustavaid püharaamatuid?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: