Posted by: libarebane | 01/01/2012

“Lõpmatus universumis, mis ei asu kusagil, on käes aasta 2012”

“Hea Uut Aastat!” – Lause mida kordan järgmised kaks nädalat, asendades ta sõnadele “Tere” ja “Kuidas läheb?”

On käes viimane aasta selles ebareaalsuses, kuhu meid on viinud “mainstream´i” teadus, kui vaadata oma elu, läbi mineviku kuulutuste ja tõstes nad tänapäeva ja iseenda arusaamadesse, eitades endisaegade inimeste mõtlemise erinevust praegustest inimestest.

Imelik, miks see on nii? Olen ma teinud midagi halba, ja ma vihkan ennast nii palju, öeldes et see 2012 on minu viimane aasta siin maailmas, mis tegelikult ei eksisteeri ju. “Suur Pauk” sai alguse mitte millestki ja kõik mis on alguse saanud nullist peab ka hääbuma ju nulli. Ning kas ei ole see süütunne minus, mis kuulutab minu hukku läbi vee, maa, õhu ja tule. Vist küll, minu jalajälg siin maailmas on määratult suurem, kui 1000 aastat tagasi elanud linnainimesel. Olen ju käinud läbi rohkem riike kui seda tegi Marco Polo jne, jne… Kas ma suudan loobuda elamast Antiik Kreeka tragöödiates sellel aastal ja suudan pühendada ennast rohkemale kui ainult hirmule, et homne päev tuleb hullem?

Vähemalt ma püüan :).

Ma püüan lugeda rohkem, ma püüan süveneda rohkem.

Pole mõtet enam lugeda lühikesi sõnumeid, mille sisu on vaid tõdemus. Pean leidma endas taas jõu süveneda teksti, milles on enam kui 10 rida. Järsku on neis pikkades tekstides ikkagi rohkem kui vaid igav kordus ja vaid minu keskendumisraskused on teinud need tekstid vastuvõetamatuks.

Ma püüan kuulata rohkem ja vähem rääkida.

Olen tüdinenud enda kõnest ja maailmavaadetest. Astun oma maailmasaare kõige kõrgemale mäele, et näha kaugustesse, sinna, teiste saarte poole ja aimata kas nad on teistmoodi ja kas seal on veel kedagi. Ma ei katkesta enam oma lähedaste kõnet lausetega, mis on nii lõplikud, et nad tekitavad väreleva vaikuse. Mul ei ole õigus, isegi siis kui ma arvan vastupidist. Pole mõtet astuda dialoogi soovist vaid järgida monoloogi.

Nad on olemas, ma tean seda, ma mäletan neid, need teised maailmad, mis on minu omast erinevad. Minu maailm on kujunenud ju teistest maailmadest. Minu “originaalne” mõte on ikkagi vaid juba kellegi poolt öeldud ja see ongi hea.

Ja ma ei saa seda edasi lükata, sest “hiljem” võib vahel lihtsalt jääda ära. Ja “oleks” on vaid jällegi hirm tuleviku hukku ees, mida ma kuulutan enda poolt loodud süümekoorma all … arusaamata ka seda, et mul on õigus eksida ilma tagajärgedeta.

Ja ma püüan sellel aastal lihtsalt lõpetada suitsetamist…

Head Uut Aastat! 🙂

Advertisements

Responses

  1. Nice:-)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: