Posted by: libarebane | 05/06/2011

“Kommentaarid “Keskaja antoloogiast”… Iiri saagad”

Iiri Saagad

Keltide eepilisest pärandist on parimini säilinud iiri saagad, milledest kõige enam huvi nii sisult kui kunstiliselt kujunduselt pakub ulsteri sari. Sellest sarjast on säilinud üle 100 saaga. Üldiseks taustaks saagade tegevustikule on võitlus Ulsteri ja Connaughti kuningriigi vahel, õigemini hilisema Ulsteri ja Connaughti alal eluneva ulaadi ja konoodi hõimu vahel, kelle asustatud alade piirid pole saagade sündmustiku ajal veel kuidagi kindlalt määratavad. Ajalooliselt kuuluvad need võitlused ajastusse II sajandist e.m.a. kuni II sajandini m.a.j. Konoodi poolel kehastab vaenulikku võimu kuninganna Medb, kes organiseerib ka teiste hõimude liitu ulaadide vastu. Vastas poole keskseks kujuks oli varasemal saagade perioodil kuningas Conchobar, kes aga arenevates eredates võitlusepisoodides oma õepoja Cuchulinni varju jääb. Viimase kujus on iiri laulikud kehastanud rahva vapruse ning kõlbelise täiuse ideaali. Ta on õiglane, üllas ning võimas sangar, kes kaitseb oma maad ning rahvast võõra anastaja eest ja langeb võitlustandril. Üksikud saagad jutustavad ta sündimisest neitsilikust emast ja valgusjumalast Lugist, ta noorusest, kuidas ta penina pidi valvama sepp Culani maja karistuseks koera tapmise eest, kujutavad kaunitar Emeri kosimist ja vägitegusid, mis on keskendunud Cualnge härja röövimise ümber. Neile järgnevad uued vägiteod, nagu sõjaretk “õndsate maale” jt., milledest viimane on Cuchulinni surm lahinguväljal.

Cuchulinni-lood algavad ta imeväärse sündimisega. Otsustades selles esinevate muistendlike motiivide järgi, on see esialgselt tekkinud väga vanal ajal. Selline ürgvana on näiteks motiiv imetaolisest eostumisest (mingi loomake tungib joogi kaudu naise ihusse). Hilisemad variandid sisaldavad moonutatud motiive. Nii esineb toodud loos jumalus Lugi kõrval veel teine, maine isa, ühe variandi järgi on Cuchulinn sündinud koguni Conchobari ja ta õe verepilastuslikust abielust. Ometi on ükskõik, kes õieti on ta maine isa, kuna see on ikkagi n.-ö. varjuisa, sest Cuchulinni üleloomulikud võimed johtuvad ta jumalikust päritolust. Teistel sangaritel, kellel on isaks tavalised inimesed, sääraseid üleinimlikke omadusi ei ole.

Kui jutustused Cuchulinnist on üldiselt episoodilised ja seostamatud, siis lood Cualnge härja röövimisest moodustavad kedkendatud sündmustikuga ning arendatud kompositsiooniga epopöa. Karjapidamine oli I sajandil, kuhu Cuchulinni-lugude sündmustik pärimuste järgi kuulub, iirlaste peamiseks tulunduslikuks tegevuseks, mistõttu karjaröövimise teema oli vägagi tähtis ning päevakorras olev. Karjaga seotud küsimused olid kahtlemata mõneti hõimudevaheliste tülide põhjuseks. Lood jutustavad, et Iiris oli tollal kaks kuulsat sõnni. Üks neist, valgesarvine, kuulus kuninganna Medbile, teine ruske härg aga ühele ulaadile. Kuninganna himustas ka teist sõnni endale, kuid omanik ei nõustunud mingil tingimusel seda loovutama. Siis kogus Medb kogu Iirimaa sõjajõud kokku ulaadide vastu, et omandada härg väevõimuga. Ta valis selleks ajaks, mil ulaadi mehed kõik põdesid maagilist haigust ning olid seetõttu võitlusvõimetud. Ühes sarjasse kuuluvas loos jutustatakse nimelt, kuidas ulaadi mehed teotavalt sundisid üht sünnitust ootavat naist hobusega võidu jooksma. Naine manas neile kättemaksuks haiguse, mis oli sarnane lapsevoodihädaga, ja sellest peale kannatasidki kõik tõve käes, mis kestis hilisemate saagaversioonide järgi kolm kuud, kogu talve. Ainsana oli ulaadide maal sellest hädast vaba Cuchulinn, tänu oma jumalikule päritolule. Ta oli seitsmeteistkümne-aastane nooruk ja läks üksi kaitsema kodumaad vaenlasevägede eest. Ta asus Cualnge koolmele (teist teed sissetungiks polnud) ja sundis seega vastaseid ükshaaval endaga võitlusse astuma. Kolme kuu vältel pidas ta kahevõitlustes vastu, kuni ulaadi mehed tervenesid ja talle appi tulid. Võitluse käik koosneb üksikutest kahevõitlustest, milledest kõige raskem ning ohtlikum on heitlus konoodi suurima sangari Ferdiadiga, Cuchulinni kasuvennaga. Tähelepandavad selles episoodis on vastaste rüütellikkus, sõjalist tublidust imetlev kujutamislaad ja muistendlik hüperboliseerimine ning võluline element. Järgnevalt jutustavad lood ulaadi meeste ärkamisest, kogunemisest sugukonniti võitlusteele, lõpplahingust ja Medbi sõjaväe ning karja hukkumisest. “Cualnge härja röövi” on võrreldud Homerose eeposega ja nimetatud seda “keskaja Iliaseks”. Kreeklased võitlesid küll naise, iirlased aga sõnni pärast. Iiri saagad on erandlikult proosas jutustatud, kuid sellele vaatamata ei ole nende keel sugugi kunstiliselt viimistlemata. Jutustamisviis on väga painduv ning vastab edasiantavale ainestikule. Dramaatilistes episoodides on stiil pingne ning kompaktne, jutustavais lõikudes laiahaardeliselt eepiline. Sõnastus on kujundirikas. Saagadele on iseloomustav mitmeteemalisus: neis põimuvad kangelasteemad lembeteemadega, milledele lisanduvad muinasjutulis-fantastilised motiivid.

Vaata ajalooraamatuid Euroopast meie poes: http://vanajahea.ee – Ajalugu/Euroopa

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: