Posted by: Dasrin | 16/05/2011

RIFT – Portaalid kahe maailma vahel: 3. osa. Ethide kuningriik ja Mathosia kuningriik

Praeguseks hetkeks on inimesed kahes grupis: Ethid ja Mathosialased. Mõlemad pooled satuvad hiljem üksteise vastupoolele ja sõtta, kui mäng algab. Aga nende mõlema algused on kohased inimsoole.

Ethide kuningriik ja selle hukk

Vigiilile ei meeldinud Ethide tehnoloogia ja nende allikakivide kasutus. Vigiil nägi halba nende kasutamises samamoodi nagu inimesed näevad halba nafta kasutamises päriselus. Ethid keeldusid Vigiilile vastutulemast ja lahkusid jumalate silme alt, kasutades oma tehnomaagiat (Tehnoloogia + maagia), et ehitada oma kuningriigi, mis koosnes ühendatud linnriikidest. Iga Ethide hõim (neid oli kokku 13) rajas oma kodu suurte linnade näol, mida valitsesid võlurkuningad. Ethide jõud ja mõju levis üle Telara ja Ethidel ei oleks saanud miski paremini minna.

Aga varsti hakkasid draakonite alamad varastama ja ära kasutama Ethide allikakivi tehnoloogiat, et oma juhte vabastada.  Ethid otsustasid, et nad peavad matma kogu tehnoloogia liiva alla. Niisiis nad hävitasid oma linnad ja kogu üleskirjutatud materjali nende kohta. Pärast seda liikusid Ethid ringi maailmas, eriti kõrbes. Osad Ethid palusid abi oma kauaaegsetelt liitlastelt, Bahmidelt. Nemad jäid Bahmide juurde elama. Teised aga elasid teiste rahvaste juures, kes kasutasid neid maagide ja õpetlastena. Siiski, läks aastaid enne kui Ethide uus generatsioon avastas vana tehnomaagia algmed ja kasutas neid ära.

 Mathosia kuningriik ja  Varjusõda

Teine inimeste hõimkond, Mathosialased, jäid elama kõrghaldjate juurde ja hakkasid looma Mathosia kuningriiki, Ethide kõrval üht võimsamat impeeriumi Telaras. Aga nagu kõik, lagunes ka see. Nimelt suri Mathosia kauaaegne kuningas, Jostyr. Oma viimasel elupäeval kogus ta oma rahva enda ette ja istus oma troonile, rääkides:

“Ethid tegid oma kuningriigi madalmaadele, aga kõik mehed teavad, et nad ei läinud kunagi mägedesse. Sest seal elasid Põhjamehe, Mathosia vaprad pojad, kes tapsid rohkem draakone kui keegi teine Telara peal. Samal ajal kui Ethid laisklesid loorberitel, meie võitlesime mäekurudes ja orgudes enda, haldjate ja päkapikkudega. Aga aega määda me võitsime ka neid. Haldjad õpetasid meile maagiat ja päkapikud õpetasid meile oma metallikunsti. Samal ajal ehitasid Ethid kõrgeid torne, et naeruvääristada meie mägesid. Muidugi need kukutati ja torne neelas liiv. Siis tõusid düünide seest kurjused, mida keegi polnud varem näinud koos oma alamatega. Õelad mehed ikestasid juhitu rahva. Nende sõnumitoojad tulid meie juurde, põlvitades meie ees ja küsides abi. Meie aitasime nad püsti ja Thedoroi nimel, me püstitasime armee, mis karastas end päkapikkude metallis ja haldjate maagias. Siis me läksime alla madalmaadele ja murdsime elukaid, tapsime draakonite alamaid ja kukutasime türannid. Me oleks võinud koju minna, aga nad palusid meid: “Palun, jääge siia ja valitsege meie üle julguse ja õiglusega, et me ei peaks enam kunagi põlvitama!” Nii me jäime valitsema madalmaid. Olid need, kes meid ei kutsunud, aga me läksime ikka, sest me ei tahtnud lasta draakonite ahvatlustel maailma vallutada. Ja siis ei paistaks päike ühelgi kohal Telara peal, mis oleks Mathosia kuningriik!”

Ja siis seisis Kuningas Jostyr, toetudes oma kahele pojale ja kelle hääl oli vali, isegi kui tema põlved värisesid.

 Siis Theodor, meie jumal, ühines Vigiiliga. Ning meie pidime kummardama kõiki Vigiili jumalaid. Tavrili nimel, me lahkusime metsadest, võttes ainult mida me vajasime, isegi suurtelt graniidikividelt. Bahralti nimel,  me ehitasime linnu ilma keelatud maagiata, ehitades need kivist ja valgest puust. Suurim neist on Port Scion ja ükski linn pole olnud selle vääriline, kunagi. Thontici nimel me saatsime oma kaupmehed Port Scionist kaugetesse maadesse, usinalt tegelema kaubandusega kaugetel maadel ja meredel.  Ja siis, et austada leebet Mariel- Tauni, me katsime oma linnad rahu ja rikkalikusega.  Muusika ja valgus on meie linnades, head jahipidamise võimalused meie maadel ja kadus õel pilk meie silmadest.

Me oleme vallutanud trummi ja lippudega.

Me oleme valitsenud skeptri ja mõõgaga.

Mina olen Jostyr, katkematust pärilikkusest ja ükski mees ei tohi vihata minu valitsemist!  Ma jätan teile oma poja, katkematust pärilikkusest, kes seisab minu paremal käel.

Mina, Mathosia kuningas, lahkun teie juurest, et minna oma isade ja isa-isade saali, kus Mathos ise seisab Theodori kõrval! Tema pojad valitsevad merest itta ja merest läände, ning ka lõunas ja põhjas.”

Ja siis, oma silmad sulgedes, tuli surm kuningas Jostyri juurde. Ning kui ta läks, tampisid õukonna mehed oma jalgadega, lõid oma kilpe ja peksid oma rindu, nii et kuningas saaks lahkuda relvade hääle järgi. Ja tänase päevani, seisab tema haud kõrvuti oma esiisade omadega, püsti, täpselt nagu üks mees peaks.

Aga asjad ei läinud lihtsamaks Mathosia kuningriigile. Pärast kuningas Jostyri surma, võttis üle tema poeg, Aedraxis.  Aedraxis tahtis vallutada maailma aga Zareph, tema vend ja Port Scioni valitseja ei andnud raha Aedraxisele. Aedraxis ja tema sõdurid ründasid Port Scionit. Varsti kasutas Aedraxis ka maagiat, mis lõhestas Vigiili poolt loodud kaitse Telara ümber ja tõi Surma tasandi Telarale. See aga hävitas Mathosia kuningriigi ja muutis Aedraxise surnute kuningaks. varsti langes ka Port Scion tänu ühele Valvurile, Alsbethile (kes muutus kurjaks Regulose teenijaks). Nüüd süüdistavad Valvurid ja Vastuhakkajad üksteist selles.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: