Posted by: libarebane | 13/03/2011

10. märts 1959/2011 rahvusluse surm

Raamatust “Tiibet, Tiibet” autor: Patrick French

Dalai-laamat on raske mõista: ta on läbitungimatu, intuitiivne, elutark, ninakas, lapselik, kaval, relvitukstegev. Olles jälginud teda peaaegu 20 aastat, pole ma ikka veel päris kindel, mis teda motiveerib ja mis on tõeline poliitiline strateegia Tiibeti jaoks. Mõtlesin, kas tema tõelisim pale võib äkki olla see, mida ta näitas noore idealistliku mehena, mõned kuud pärast põgenemist Tiibetist. 1959. aasta sügisel andis ta südamest tuleva intervjuu Delhis ja vapustas kaaskonda, käskides intervjueerijal, kirjanik Dom Moraesil, väljuda toast, selg tema poole pööratud, selle asemel et protokolli järgi tagurpidi lahkuda. Dalai-laama rääkis Moraesiga kirglikult, kuna tema sõnumi lihtsus võimendas selle jõudu.

“Tänapäeva maailmas on kaks suurt jõudu,” ütles ta. “Üks on nende inimeste jõud, kel on võim ja relvad oma võimu teostamiseks ja maa, kust sõjaväge värvata. Teine on vaeste ja rõhutute jõud. Need kaks on igaveses konfliktis ja selge on see, kes kaotab… Kui olukord ei muutu, siis maailm hävib. Seepärast peaks iga luuletaja, iga usklik, iga poliitiline juht võitlema surmani sellise võimude lahknevuse vastu.””

Minu maailma nägemuses on osa sellest teadlikult kaetud valgete laikudega. Ma kasutan neid laike oma reaalsuse ilustamiseks. Lükkan eemale oma rahamured, iganemise jne. Mõttes olen ma ikka see 20 aastane pärdik, kes on ilus ning uljas. Jah kui aegajalt on vajalik oma enesetunnet parandada, siis tõstan valget udu ja näiteks annetan krooni, kaks mingile heategevusele. Siis veel aitan kedagi tema hädas jne. Palju võimalusi… See on hea minule ja mu enesetundele. Kui aga midagi sellest udust kerkib mitte minu soovil, teen näo, et teda pole olemas. Ning lükkan näpuga esile kerkinud vastiku tõsiasja tagasi sinna kus on tema koht. Väkk. Ma olen selline nagu ma ise tahan olla. Ehk ma olen inimlik. Ja inimlik, tähendab optimaalsust ja kui selleks ma pean midagi eirama, siis ma ka teen seda.

Ja siis veel see 10. märts 1959, ma ei olnud siis veel sündinudki. Nii et ei tohiks see tähtpäev mind üldse puudutada. Kuid ma olen sündinud riiki, mis sel ajal oli samas seisus. Mingid tolad arvasid, et riik kus ma elan on nende oma. Põhjendades seda siis igasuguste asjadega. Nad arvasid, et neil oli õigus. Minu rahvus ja rahvuse ajalugu oli nende maailma tunnetuse osas kaetud valge uduga. Nende propaganda töötas, mul ei olnud mingit vajadust olla teistsugune. Ning see oli väga loogiline. Ma uskusin seda.

Maailmas toimusid muudatused, minevikus tehtud halb sai tagasi tehtud, ajalugu muudeti. Minu rahvus ja enesemääramise õigus asus taas esimesele kohale. Valge udu puhuti minema… Tõesti? Või hoopis puhuti ta lihtsalt ühest nurgast teise?

Kas ma olen nüüd paremas maailmas kui ma olen vaba ja mul on enesemääramise õigust rohkem? Kas ma olen õppust võtnud tolade vigadest, või olen ma ise tola? Miks ma eiran teatud küsimusi?

Või on see vale lähenemine? Lihtsalt ajaloos kukkus kokku Nõukogude Liit, kui mitte võimekas riik. Ja selle asemel tekkisid väikesed riigid, mis oli võimuvaakumi tekkimisel kõige loogilisem asi. Seda on ju palju juhtunud ajaloos. Koloss kukkus ja järgi jäid mingid väikesed kamakad. Ja kõik see rahvusluse jutt on “bullshit”? Ja uue “super” riigi tekkimine on vaid aja küsimus? Näiteks EU? Ja riik milles ma elan on vaid ajalooline fragment sündmustest 90-ndatel? Millel ei ole tuleviku?

Mis on siis õige? Õige on see kuidas ma tahan. Kui ma tahan elada rahvusriigis, siis pean seda ka tunnistama. Ehk kõigil on õigus elada oma rahvusriigis, kui nad seda tahavad. Ning ma pean kaitsma neid õigusi kõigi suhtes, vaatamata sellele kui ilusaks võib minu maailm muutuda, kui teatud osad katta valge uduga.

Kas on võimalus leida selles küsimuses kompromissi? Paistab, et mitte. Või ma ei tea hetkel seda võimalust….  Eirates asju, siis kui ma seda tahan, annab võimaluse ka teistele eirata mind kui ma olen muutunud taas valgeks laiguks nende maailmas….

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: