Posted by: Fleo | 17/02/2011

“Sipelgad”

Autor: Bernard Werber

Mida kirjutada raamatust, mis ei andnud sulle absoluutselt mitte kui midagi? Ütlen siis nii, et parim õigustus selle raamatu läbilugemisele oli see, et just sellist, lihtsalt lugemise raamatut ma just sel hetkel vajasingi. See oli umbes nagu USA action-filmide vaatamine: vaatad-ei mõtle-unustad. Järgmine kord vaatad jälle ja lõpp on ikka sama – unustad ära. Aga peale hulga tarkade raamatute lugemist ma seda vajasingi ja ka USA action-filme vaatan õhtuti just selleks, et ennast välja lülitada. Nii et iga asi omal kohal.

Lugedes raamatu kohta tehtud kokkuvõtet, (seda, mis on raamatu tagaküljel) ei saanud ma midagi aru: millest see raamat on, milleks ta on, kellele ta on? Raamatu sisestamisel meie poe andmebaasi torkasin kah näpuga õhku ja panin umbes. Tundus, et midagi ebareaalset, fantastikasse kalduvat siin vist ikka on. Nii ta ongi „Ulmekirjanduse/Fantasy“ all. Kus ta tegelikult olema peaks, ei ole mul tänaseni kindlat seisukohta.

Raamat on siis sipelgatest. Sõna otseses mõttes. Sipelgatele on ainult antud kõik võimed, mis inimeselegi. See on siis eelkõige mõtlemisvõime, analüüsivõime, võime teadlikult areneda, moodustada linnade föderatsioone, pidada teistega sõdu ning loomulikult võime rääkida. Ja nii käibki jutt ühest sipelgate linnast linnade föderatsioonis, tema kuningannast ja selle linna elanikest. Peategelased on, loomulikult, üks emasipelgas ja üks isasipelgas. Õnneks indiviidide tasandil armastuslugu siin ei ole. Väga detailselt kirjeldatakse, kuidas sipelgad elavad, tööjaotusest, linna ehitamise strateegiast; peetakse sõda – leiutatakse uusi sõjapidamise meetodeid; tegeletakse maadeavastusega jne.

See oli siis pealiin. Minu arvates. Kas ka autor nii arvas, ei tea (ja ei tahagi teada). Kõrvalliiniks on keegi töötu lukusepp Jonathan ja tema perekond. Kõrval-kõrvalliiniks on Jonathani surnud onu Edmond, mingid politseinikud, üks tubli grupp päästemehi, paar alaealist huligaani ja vanaema. Ah, jah – kolm elus olevat sipelgauurijat veel kah. Ning siis veel onu Edmondi väga tark „Suhtelise ja absoluutse tarkuse entsüklopeedia“, seda tsiteeritakse pidevalt. Mul on selline kahtlus, et selle abil üritas autor mulle midagi öelda (samuti väga tarka), aga … ära kaotasin, läks kõik kuhugi muu jutu sisse kaduma. Ja enam-vähem kogu see kõrvaltegelaste kompott lõpetab kuskil Pariisi linna all, ühes sügavas-sügavas keldris.

Nii, nüüd olen siis lugenud läbi põhjaliku raamatu mõtlevatest ja teadlikult tegutsevatest sipelgatest. Ei tea kas keegi on kirjutanud ka raamatu mõtlevatest ja teadlikult tegutsevatest amööbidest? Süüvimine nende igapäevaellu oleks minu amööbistumisele kindlasti tänuväärne hoo andja.

Head lugemist! 🙂

Vaata raamatut meie poes: http://vanajahea.ee – Ulmekirjandus/Fantasy

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: