Posted by: libarebane | 30/01/2011

“Piibli lahingud”

Chaim Herzog, Mordechai Gichon

Eessõna.

See raamat põhineb kahekümne aasta tagusel samanimelisel projektil. Selles on kasutatud viimase kahe kümnendi uurimistöid ja arheoloogilisi avastusi ning kasutatud juhust uusi kaarte koostada ja raamatut illustratsioonidega varustada.

See raamat kirjutati katsena rakendada piibliloo käsitlemisel tänapäevast sõjalist mõtlemist ja lähenemist.

Seega juhtis meid soov esitada Piibli sõjaajalugu tänapäeva sõjaliste kontseptioonide valgel ja üldkasutatavate terminite abil. Me uskusime, et sel viisil ja sagedasi võrdlusi tuues suudame täiel määral näidata Piiblis kirjeldatud sõjapealikute väejuhiannet ja taas rõhutada sõjapidamise põhimõtete kohandamist ajaloo sajandite vältel.

Kui me oma tööd alustades kahtlesime selles, kas tänapäeva sõjalist loogikat saab rakendada kahe ja kolme tuhande aasta taguste sündmuste vaaltemisel, siis hajusid töö käigus kõik sellised kahtlused. Arvestades moodsate relvade ja varustuste tingitud kvantitatiivseid muutusi, kehtivad tänapäevases tavasõjas samad põhireeglid – strateegia ja taktika – kui kauges minevikus toimunud sõdades.

Jäigad ja konkreetsed geograafilised tegurid on sajandite jooksul vähejuhtide plaanides keskset ja püsivat rolli mänginud. Meil endil oli sõjaväeteenistuse käigus võimalusi kasutada muistseid õppetunde Iisreali iseseisvusvõitluse ja tema turvalisuse tagamise probleeme arutades. Needsamad tegurid, mis mõjutasid kunagise Juudamaa ja Iisreali väejuhte, avaldavad mõju ka tänapäeva Iisreali kindralitele.

Püha maa strateegiline asend Vahemere idaosa peamise maasillana sundis antiikajast peale neid tema asukaid, kes püüdlesid iseseisvusele, tõhusat sõjaväge ülal pidama ja seda oma vabaduse kaitsel aeg-ajalt oskuslikult kasutama. Üksnes sel viisil ja maastiku osava kasutamise läbi õnnestus muistsetel juutidel 12 sajandi jooksul säilitada de facto kontroll tolleaegse Iisreali üle.

Meile tundub, et ühe väikese rahva sõjalised saavutused, enamikul juhtudel suure ülekaalu vastu, väärivad tänapäevastes terminites jäädvustamist. Lisaks piibliajalugu kujundanud sündmuste sõjalise tausta avamisele ja tõlgendamisele pakub Piibli sõdade ja sõjaliste probleemide kriitiline uurimine paljusid õppetunde, millest on kasu ka tänapäeval.

Paljud uurijad usuvad pühakirja jumalikku päritolu, kuid nõustavad samas, et see toetub mitmete sajandite vältel koostatud paljudele allikatele. Piiblit ei kirjutatud kui ajalooraamatuid või annaale. Tegelikult viidatakse selle lehekülgedel selgelt ja järjekindlalt annaalidele, näiteks Juudamaa ja Iisreali kuningate kroonikatele. Piibli eesmärk oli pakkuda õpetust ja juhatust, kasutades oma ajalool põhinevates raamatutes ära valitud sündmusi, kuid püüdmata tingimata täielikku ja erapooletut pilti esitada. Seega ei tarvitse kuningriigieelse aja sündmused alati Piiblis mainitud kangelasega seostuda või olla esitatud õiges ajaloolises järjekorras. Lisaks on paljud tähtsad sündmused, mida üks või teine toimetaja ebaoluliseks pidas, mainimata jäetud ja ainult juhuslik mainimine välisallikates on mõningaid neist unustusest päästnud. Vajaduse korral viitame neile küsimustele.

Teisalt on meie sõjaline kogemus ja tegelike Piibli lahingupaikade tundmine meid veennud, et moodne mõttelaad eksib, kui peab üha suuremat osa piibliajaloost tundmatute rahvaluuleloojate, hilisemate kirjutajate ja autorite rahvatarkuseks, pragmaatiliseks väljamõeldiseks või etioloogiliseks tõlgenduseks, mida kanoonilise Piibli koostajad kasutasid.

Piibli lahingute taktikalisi kirjeldusi, mis koosnevad üksikasjalikest topograafilistest ülevaadetest ja edastavad järgmiste liikumiste, manöövrite ja maastiku iseärasuste detailse ja loogilise vastastikuse mõju, mis määras lahingute tulemuse, ei saa seletada palja fantaasiaga. Piisab sellest, kui võrrelda Gideoni sõjakäiku midjanlaste ja nende liitlaste vastu, mida kirjeldatakse Kohtumõistjate raamatus 6-7, Trooja sõja kirjeldusega Homerose “Iliases”. Viimasel juhul sobiks geograafiliseks tegevuspaigaks hästi ükskõik milline juurdepääsetav rannik ja selle läheduses paiknev kindlustatud linn. Kui asendada Hisarlik-Trooja mägi Gaza, Ascaloni või Rimini (või ükskõik millise muu suvalise rannikulinnaga), võiks kohaste üksikasjade puudusel kõik “Iliases” mainitud sündmused sinna üle viia. Piiblis kirjeldatud Gideoni sõjaretke korral pole see võimalik. Üksikasjalikke taktikalisi manöövreid ja kokkupõrkeid, mis põhinevad konkreetsetel topograafilistel iseärasustel ning omade ja vastaste tegevusel – umbes 65 kilomeetri pikkuses sõjateatris -, pole lihtsalt võimalik mujal reprodutseerida. Nagu iga sõdur teab, on iga lahinguväli oma üksikasjades sui generis.

Seega oleme lihtsalt sunnitud aktsepteerima Piiblis jäädvustatud lahingute taktikaliste kirjelduste tõepära, ehkki, nagu eespool mainitud, võidi peamiselt kuningriigieelse aja sündmusi kas tahtlikult või kogemata valele suguharuliidrile omistada või valesse ajajärku paigutada.

Arheoloogilised uurimistööd on hindamatu väärtusega nii selle poolest, et nad meie uurimistegevusele materiaalse tagapõhja ja aluse loovad, kui ka seetõttu, et nad pakuvad juurdekuuluvaid asitõendeid, mis on seda väärtuslikumad oma harulduse tõttu. Siiski tuleb paljusid järeldusi, mida nende tõendite põhjal on teinud üsnagi mitmed teadlased, üksnes oletuslikeks lugeda, ning tunnistada, et nad ei moodusta kaugeltki veenvat faktikogumit. Mõne teadlase suhtumist mõjutavad kas teadlikud või alateadlikud ühiskondlik-poliitilised seisukohad ja eelarvamused, ning kõik kalduvad leidude põhjal üldistavaid ja lõplikke ajaloolisi järeldusi tegema, ehkki leiukohti pole veel küllalt lollikindlate meetoditega lõpuni läbi uuritud, ja pahatihti veel enne, kui lõplikult ja täielikult läbi töötatud tõendid on avaldatud.

See on kahetsusväärne, eriti paljudel juhtudel, kus uurijad on omatahtsi tekste korrigeerinud, “seletades” “sobimatuid” fakte ja eirates geopoliitilist reaalsust. Kuid sõltumata tulevase igakülgse uurimistöö hinnangust ajaloolisele taustale ja sündmustele, mille valgel meie Piibli lahinguid vaatleme, ei muuda see olematuks nende tõepära ja autentsust.

Kuna me ei saa käesolevas raamatus arutada küsimusi, mis väljuvad sõjalise probleemide piiridest, võtame Joosua ja teiste väejuhtide tegude aluseks Piiblis jutustatu.

Me tahaksime väljendada siirast tänu ja lugupidamist Nati Tsameretile ja kolonelleitnant Ephraim Melzerile Piibli lahinguvälju kujutavate uute fotode eest, John Richardile, kes joonistas raamatu kaardid, ja meie kirjastajale Lionel Leventhalile, tema abilisele Kate Ryle´ile ja kogu kollektiivile, kes selle raamatu uusväljaande teokssaamisele kaasa aitas.

Lõpetuseks selgitame isiku- ja kohanimede kirjapilti. Kui võimalik, kasutasime Piibli klassikalises tõlkes kasutatud kirjapilti, mis on ingliskeelsele lugejale kõige paremini tuttav. Tänapäeva kohanimed põhinevad vastavatel Iisraeli, Jordaania ja Süüria kaartidel kasutatud transliteratsioonil.

See raamat on ühistöö. Me kasutasime teineteise nõuandeid ja abi. Kumbki meist kasutas oma kollegi konkreetseid kogemusi ja teadmisi. Raamatut kirjutades keskendus Mordechai Gichon esimese templi perioodile, kuna Chaim Herzog tegeles teise templi ajajärguga kuni Juudas Makkabeuse surmani, millega lõpeb Piiblis toodud sõjaajalugu.

Selle täiendatud ja parandatud väljaande koostamise käigus uusi tõendeid uurides ning uute mõtete ja teooriatega tutvudes veendusime taas, et Piibli strateegilised ja taktikalised õppetunnid on endiselt väärtuslikud ja asjakohased.

Chaim Herzog, Mordechai Gichon

Raamat on väljaantud kirjastuses Olion, 2006. Inglise keelest tõlkinud Kristjan Tedre. 302lk.

Vaata ajalooraamatuid (maailma lugu) meie poes http://vanajahea.ee – Ajalugu/Maailma lugu

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: