Posted by: libarebane | 30/01/2011

Ebareaalsus….

…. jään seisma ja avan kaardi, kogu pilt kaardil on täis märke lahingutest ja “riftidest”. Lootusetus võtab võimust. See ei saa olla tõsi. Läheneda kohale, kuhu ma pean viima kellegile tähtsa jura, on võimatu. …

Fleo hääl läbi skype toob mind tagasi mu laua juurde.

“Mis teeme?” sõnab ta ärevalt.

“Meil on aega veel 30 minutit beeta lõpuni” mainib ta.

“Bansaiiiiiii!” karjun ma.

Minule ootamatult saan vastuseks “Ok”.

… hüppan hobusele ja suunan oma “laama” (Fleo arvamus) lähedal oleva “rifti” juurde. Fleo sõidab pikka distantsi hoides minule järele, teades et tavaliselt ilma mõtlemata põrutan kohe vaenlaste keskele. Ja tal on õigus…. Kuid nädal rabelemist “geari” ja “levelite” nimel on teinud meid tugevaks. Saame hakkama, läbi häda, aga saame. Oleme suurest maailmast 1/1000 osa vabastanud vaenlastest.Tunnen rahulolu. See aas, see riba teed on vaba… meile haldjatele… Kõik pole veel kadunud…

Kell monitori nurgas on nagu timukas. Ja taas vaatan lootusetult kaarti. Ok, selge tuleb minna kaitsma linnu. Jõudes ranniku äärde näeme, et mida võis kunagi “linnaks” nimetada on ülesõidetud mingite “väkkide” poolt.  Ja neid ei ole 1 või 10, neid on “palju”…  Leiame vaikse koha kus saame rahulikult mõtiskleda toimunu üle. Tasapisi koguneb meie ümber samasuguseid lootusetuid jahimehi, maage, sõdureid. Üks meist tormab vaenlaste poole, proovides nagu kamikaze endaga kaasa võtta nii palju vaenlasi kui võimalik. Kuid see on lootusetu üritus, ta hukkub silmapilkselt. Ja see jumalate poolt saadetud kamp musti tegelasi tormab meie poole. Hetkega leiame end surnuaialt. Ma isegi ei märganud kes mind looja karja saatis….

Ja siis lööb kell. Kiri “chatis” teatab, et kõik on möödas ja ma pean kas ära andma suure summa või siis osalema beeta 6 ja 7-s, et kättemaksta Fleo ja enda tapmisele…. “Rift” beeta 5 sai läbi.

Selline nädal siis… Õhtul magama minnes vaatan raamatut voodi kõrval kahetsusega. Vaeseke, teda pole sellel nädalal lahtigi tehtud. Kuid õnneks on uus nädal ja uued lubadused.

Jah ja nädal oli tore… tunne, et meil on varsti ka internetis politsei teeb tunde turavlisemaks kui eales varem. Eriti kui reaalses maailmas on kõik korras…

Advertisements

Responses

  1. RoFL, lol, 🙂
    Libarebane, Sa pidid kirjutama raamatutest! Aga mida Sina teed?! Kirjutad sellest, kuidas me ise muinasjutus osalesime. Nojah, eks ta tänapäeval raske ole, liiga palju valikuvõimalusi, ei tea kohe mille vahel valida – kas lugeda ilukirjanduslikku raamatut või vaadata filmi või mängida MMO-d või kleepida lennukimaketti kokku. Kõik üks reaalsusest põgenemine, saab ajule väheke puhkust anda. Muidu võib liigsest tõsidusest veel infarkti saada.
    Aga jah, Rift’is sai jälle maailm päästetud! I’m invincible!!!
    Edasi, Kentuki lõvid! ….


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Rubriigid

%d bloggers like this: